Mina ja sport ning sport ja mina

Spordi mõiste on nii lai, et päris mitmeid tegevusi võib spordi alla liigitada. Sport ei ole ju ainult füüsiline tegevus, ka mõttesport on sport. Maletamine käib ka spordi alla. Ja see nõuab ikka päris korralikku vaimset pingutust. Eks olen minagi proovinud neid nupukesi mõtestatult liigutada. 

Kaks Silda 2014

Minul ja spordil on mõningaid kokkupuutepuntke  olnud. Kui ma hästi mõtlen, siis on neid isegi päris mitmeid olnud. Ning kui ma päris põhjalikult mõtlen, siis mõned hetked elus olen ma lausa spordiga koos kulgenud, kuigi need kulgemised on väga lühiajalised, aga neid hetki pole mõtet ka eitama hakata.

Kuna spordi mõiste on lai, et mitte öelda, piiritu-otsatu-ääretu-lõputu-põhjatu, siis ma võin öelda, et juba väga väikese plikana-uskumatu, aga ma olen veel väiksem olnud, kui ma praegu olen, olen ma jooksnud. Nagu väikesed lapsed ikka jooksevad, ülevoolav energia paneb nad ju rabelema: hüppama, jooksma, ronima, turnima, kügelema, sebima, tüütama jms. tegema. Muidugi pole see mingi teadlik sportimine aga ei saa ka öelda, et see pole sportimine. 

Kaks Silda 2015

Aga, et kõik ausalt ära rääkida, siis minu esimene kokkupuude spordiga oli ilmselt lasteaias. Ma käisin lasteaias, kus oli ujula ja seega olid meil ujumise tunnid. Ja need olid päris lahedad päevad, kui ujumine oli. Illa, kes meid seal ujuma õpetas, oli ise endine allveeujuja. Ujumisega olen ma hiljem ka kokku puutunud, sest koolis olid kohustuslikud ujumise tunnid.  

Kui ma millimeetrikeste võrra suuremaks kasvasin, siis ma hakkasin sihitu sportimise asemel tibake sihilikumalt sporti tegema. See tähendab, et kusagil neljaselt läksin Janne juurde tantsutundidesse. Sai seal aastat paar - kolm käidud. Aga kuna tundide ajad enam ei sobinud, siis tuli sellest tegevusest loobuda.

Aga siis ma läksin juba kooli ja koolis on loomulikult kehalise kasvatuse tunnid, sportisin ma sealgi. Esimeses klassis olid vist isegi mingid tantsutunnid, lisaks kehalise kasvatusele. Ja muidugi talvel sai uisutada. 

Kusagil neljandas klassis ma läksin jälle Janne juurde tantsima, hiljem tuli Janne asemele Kardo ja Helen ning ma jätkasin tantsimist nende juhendamisel.
Neljandas klassis tuli veel kokkupuudet spordiga, seekord siis vehklemisega. Päris mitu head kuud sai Merle juures vehklemas käia. Tegelikult mulle vehklemine isegi meeldib, aga Pärnus pole sellega võimalik tegeleda. 
Pärast viiendat klassi tegelesin natukene aega tennisega. Suvel oli tennisekooli juures laager, kus oli võimalik tennist mängida. See oli päris huvitav kogemus. Kogu selle treenimise juures oli kõige hullem see, et ilmad olid väga ilusad ja palava ilmaga, päikese käes tennist mängida, on ikka hullem kui arvata oskaks. 

Kaks Silda noortejooks 2016

Ja pärast kuuendat klassi käisin karate trennis. Eestis on projekt: Et suvi ei läheks luhta. Ja selle raames õpetatakse üle eesti lapsi võitlema. Kaks korda nädalas toimusid trennid. Kahjuks ei sobinud sügisesed trenniajad minu praeguste tegemistega ja seepärast ma karatega hetkel ei tegele. 

Eelmisel aastal käisin jälle Janne juures. Ning sel aastal läksin kergejõustikku tegema. Sain natuke aega kergelt jõustiku teha, kuni ühel ilusal - no, ilmselt ikka mitte väga ilusal-päeval ma oma jala ära väänasin, venitasin, rebestasin .. või midagi sarnast tegin.  Kolm nädalat kasutasin punktist A punkti B jõudmiseks karkude abi. 

Ning siis õnnestus mul veel üks trauma saada ning elu karkudel kulges edasi. Ja ei saa märkimata jätta, et karkudega liikumine on väga vinge sport. Esiteks mitu nädalat ennast karkudel punktist B punkti A vinnata on päris hea füüsiline koormus. Teiseks pean ütlema, et tõsine väljakutse on trepid.

Ühel ilusal päeval oli muusikakooli lift rikkis. ÄGE!!!! See oli iroonia. Ma pidin ennast kuuendale korrusele vedama ja alla tagasi ka. Milline sport, milline trenn, milline väljakutse, mille elamus. 

No ja nüüd kui mul jälle kaks jalga all ja kannavad, siis olen ma ühe korra isegi kergejõustikusse jõudnud. 

Kahe Silla jooks 2016

Aga mõned korrad olen Kahe Silla Klubi üritustel käinud. Kahe silla jooksul - sel aastal oli esimest korda ka noortejooks, kahe staadioni jooksul ja luitejooksul osalenud. Muidugi meeldib mulle ka rattaga sõita ja ma teen seda peaaegu igal võimalusel. Osalen iga sügis ka Pärnumaa rattaretkel.

Ja muidugi ei saa ma mainimata jätta, et ma olen kindlasti väga hea tugitoolisportlane. Mulle meeldis suvel telekast võistlusi vaadata; jalgpalli ja olümpiat. 
Kokkuvõtteks arvan, et ma oman ka edaspidi spordiga kokkupuutepunkte. Ja küllap tulevad uued väljakutsed. Igal juhul, nagu öeldakse, olen väljakutstele avatud ja vaatan, mis järgmine huvitav spordiala on, millega tutvust teen.

Lemmiksportlast mul ei ole.

Fotod on pärit internetist sportfoto.com lehelt.